Oktavuođat ja ráhkisvuohta
Seksa
Miehtan
Gorut ja návli
Veahkaváldin ja loavkideapmi
Veadjit hejot
Leat bárdni
Porr
Davvisámegiella
Svenska
English
العربية
af-Soomaali

Leat bárdni

Gávdnojit ollu vástádusat jearaldahkii maid mearkkaša ”leat bárdni”, daningo leat ollu iešguđetlágán vuogi leat bárdni. Juohkehaččas geas jearat sáhtát oažžut sierralágán čilgehusa. Muhto gávdnojit hutkojuvvon njuolggadusat movt ”leat bárdni” maid oallugat mis vásihit seamma ládje. Hutkojuvvon njuolggadusaid gohčodit ”bárdnenorbman”; dat mearkkaša movt mii jurddašit ahte bártnit galget leat, makkár hápmi galgá leat, masa bártnit galget liikot, movt bártnit galget láhttet earáiguin dahje makkár biktasat sis galget leat. Leatgo vásihan ahte fertet leat vissis ládje, vai soabat earáid searvái? Juoge áinnas dan chattes. Doppe leat don namaheapme, mii leat doppe du doarjuma váste.

Mat leat bárdnenorpmat?

Vásihatgo ahte fertet leat vissis ládje, duššo daningo leat bárdni? Suhtatgo dávjá baicca go čierrut go dus lea váivi? Leatgo dovdan ahte háliidat hupmat soapmásiin dan birra movt dovddat, muhto it duostan? Jáhkket go earát ahte don galggat beroštit nieiddain, duššo daningo leat bárdni? Dá leat juste dakkár vásáhusat mat bártniin leat, muhto mat albma ilmmis leat hutkojuvvon njuolggadusat. Daid gohčodit bárdnenorbman. Bárdnenorpmat háliidit mearridit min ovddas movt bártnit galget leat, dovdat, jurddašit ja oaivvildit earáide birra, vaikko duođas ii gávdno mihkkege mii leat riekta dahje boastut.

Joavkobággen ja máhkašdoarrun

Bárdnenorpmat sáhttet leat ahte dus vurdojuvvo ahte galggat gierdat ja atnit veaháš veahkaváldima árgabeaivvis, dávjá fárrolaga du bárdneustibiiguin. Sáhttá leat “máhkašdoarrun”, nugo hoigadeamit dahje sealgedearpaleamit feaskáris. Dahje ságastit ja leaikkastallat dakkár vugiin mainna duolbmu earáid. Muhtomin sáhttet norpmat šaddat liiggás garrasat bárdnejoavkkus gos olbmážagat hástalit guđet guoimmiset.

Sáhttá leat issoras lossat dovdat ahte bággehalat dahje ahte joavku bágge du dahkat dakkáriid maid duođas it hálit. Muhto lea vejolaš vuosttaldit ja válljet dan mii orro vuohkkaseappo ja buoret. Soaittát ieš dadjan juoidá baháid soapmásii itge duođas dieđe manin? Dakkáriid birra lávet mii ságastallat chattes!

Gii lea bárdni?

Gávdnojit ollu iešguđetlágán sohkabealit ja sohkabealleidentitehtat, goitge ságastit oallugat mis dego livčče duššo guokte maid gaskkas vállje; nieida vai bárdni. Seamma ládje go gávdnojit hutkojuvvon njuolggadusat dasa masa bárdni galgá liikot, de gávdnojit maid hutkojuvvon njuolggadusat ahte buot bártniin lea návli, ovdamearkka dihte. Albma ilmmis lea sohkabealli dat manin don dovddat iežat, dahje nugo mii dadjat: makkár sohkabeallin don identifiseret iežat.

Gávdnojit olbmot geat leat sihke nieida ja bárdni, olbmot geat dovdet iežaset bárdne- ja nieidasohkabeali olggobealde dahje gaskkas, ja olbmot geat eai obanassiige identifisere iežaset sohkabeali vuođul. Ii oktage earet don ieš mearrit makkár sohkabeallin identifiseret iežat.
Chatte namaheamet minguin jus dus leat jearaldagat dahje smiehttamat sohkabeliid birra.

Go lea váivi

Dovdat vuordámušaid dasa makkár dovdduid oažžu vuosihit lea dađi bahábut dábálaš. Oallugat vásihit ahte eai oaččo vuosihit ahte sis lea váivi eaige ságastit váttis áššiin.
Jus lea eanet okej vuosihit suhtu go ahte lea váivi, de ii leat imáš ahte olmmoš gidde muhtin dovdduid iežas sisa. Mii diehtit ahte buohkat dárbbašit ságastit, oažžut jeđđehusa ja doarjaga duos dás ain. Danin han Killar.se gávdno. Chatte namaheamet minguin!